Vahel ei taha mittemidagi öelda. Püsidki vaikides nagu iidne sammas.
Minuga toimub see tavapärselt siis kui olen endal lasknud laiali minna. Minu keha kutsub mind korrale ja tõmbab fookuse siis mingi tasakaalutuse näoel endale. Hõre enesetunne jätab kõrvale kõik välise ja nii ongi tulemuseks vaikiv taastumine. Loeb vaid see mis hetkel minuga toimub. Sellised protsessid on väga huvitavad. Iga korraga tulevad uued taipamised ja selginevad väärtused.
Lahtiseletatuna siis loeb ja loob vaid see mis on päriselt meie oma. Inimesed teevad igapäevaslt enesele teadvustamata sadu ja tuhandeid valikuid. Ellu jäävad aga need mis meid päriselt toetavad. Kõik muu on müra. Väsitav ja meid tükkideks tõmbav müra. Ma ei ütle, et linnas on seda rohkem kui maal. Pigem ikka sõltub kõik elustiilist, harjumustest ja julgusest õppida ennast valima. Täna võidavad kõik kes seda soovivad. Oleme jõudnud planeet Maaga kohta kus on suurim võimalus olla iseenda jaoks parimas kohas. Ole uudishimulik! Ole naiivne ja õrn! Ole mänguline! Muuaah😊)
Rihti
20.03.2024