Kohe on kummardamise ja aplausi aeg! See etendus saab läbi ja on analüüsikoht. Vaata tagasi oma elu ajajoonele. Tõusud ja langused, kurvid ja peatused. Tegelikult on isegi väga äge see aasta paberlile joonistada- paljude teiste aastete kõrvale. Just! Mina ei ole mingi lubaduste andja vaid pigem selliste sprindilõikude planeerija. Kui need silme ees on siis tuleb sellest välja suur plaan. Selline unistuste mustand. Puhtandi eelkäija. Põnev juu. Aga unistada tuleb suurelt!
Minu selle aasta etenduse pealkiri oli / Leian endale koha planeedil Maa/ Natuke oli selles loos loodusgeograafiat ja natuke Bollywoodi ja päris palju sisekaemusliku mono-standuppi! Probleeme oli vahel sellega, et tekst kippus meelst minema. Tiba imelik. Khhm. Vaatamata teatavatele eetriapsudele ja mõnede osatäitjate rollist loobumistele tuli minul sellel aastal ikkagi kassahitt! Olles aastaid lihvinud oma süvapsühholoogilist väljendusviisi leidsin lõpuks enda seest väe ja vormi millega peategelane saab päriselt oma loo peategelaseks. See on suur töö iseendaga.
Kuidas on lood õnnelike lõppudega? Ma olen kindel, et kõik nad on seda! Kui valu saab tugevuseks, takistused lahendusteks ja eksimused taipamisteks siis ju ongi hästi. Mitte kunagi pole keegi täiuslik. Küll aga on meie päevades-öödes täiuslike hetki mis tervendavad kogu olemise kui oleme need ära tundud. Ära tunda saab aga siis kui korraks on vaikus saalis ja paus kannab. Rihti
30.12.2023