Kätte on jõudnud sügisene ajasliikumine. Tunnike siia-sinna. Paraku on see võltsmäng, mida keegi teine on meie eest ära otsustanud. Kuidas siis tegelikult ajas rännata? Me tõesti ei koli kohvrid käes minevikku. Samuti ei käi see nii nagu filmides, et lähen ja vaatan kuidas ma 10 aastat tagasi midagi tegin ja kohtun seal siis iseendaga. Ajas saab rännata energeetiliselt. Nii nagu kõik on energia- on seda ka aeg. See pole lihtne! Mitte sellepärast, et see oleks keeruline vaid inimesel on raske hetkemürast välja tulla ja lõdvestuda. Aga ok, see pole otseselt täname mõte. Pigem see, et ole kaine! Ole meeleliselt ja vaimselt kaine! Sellisel juhul mõistad kes, kus ja kuidas sinuga plaanib manipuleerida!
Seisa enda eest! Ja mitte pingega vaid teadlikult sirge seljaga! Lõpeta jõu andmine kurjusele, viletsusele jne. Ümberringi on alati ka sõditud. Kas siis füüsiliselt või nö külmalt. Kui tahame rahvana edasi kesta siis tuleb kuhugi tõmmata piir ja keskenduda endale. See ei tähenda, et ei või enam aidata. Võib, aga mitte enda arvelt. Kui mistahes lugudes on esimene agoonia möödas, on vaja aidata ohvril jalule tõusta ja oma elu eest vastutus võtta. Mida kiiremini see protsess käib, seda kiiremini tulevad ka viljad. Mida rutem lõpetame agressorile väe andmise teemat kedrates ja kaasa halades, seda kärmemalt see lõppeb. Mida kiiremini ohver ostustab olla mitteohver vaid oma väge kasutav persoon, seda kiiremi saabuvad ilusad lahendused ja areng. Mida rohem keegi räägib, et lapsepõlv oli hirmus ja vaneamd halvad ja mees/naine kohutav ja töö tappev-seda rohkem see negatiivne energia kasvab. Seda saab muuta! Aga see ei käi sõrmenipsust! See on töö iseendaga!
Vaatamata kõigele on minus alati olnud lõputu usk muinasjuttude õnnelikesse lõppudesse. Kallite (taas)kohtumistesse, olukordade tervenemistesse, külluse voolamisse, loomisrõõmu – sest Armastus ütleb alati Jah!
Rihti,
27.10.2024