Eriti viimastel aastatel tean inimesi rääkimas, et läksin sinna ja tuli tunne. Just jah tunne! Meil kõigil on erinevad sünniperekonna lood, uskumused ja mustrid. See kuidas Universum on meid aidanud siia ellu on kindel plaan mitte juhuslikkus. Oleme hoolega valinud kelle lapseks saame ja kellega koos me armastusepartnerlusena elame. Iga inimene eluteel on meile lugu-kas siis pikem või lühem, sügavam või pealiskaudsem. Samamoodi on ka kohtadega kuhu elus pikemaks ajaks jääme. Ühest küljest on meil seal miski asi ajada ja teisest küljes võib olla eelmise elu kutse, äratundmine, kooskõla jne. Ma tõesti ei oska öelda kuidas oli meie vanavanavanematega, aga meie vanemad ja meie ise oleme praeguses kehastuses juba mitmete ülesannete lahendajad ja kogejad. Sellepärast on meil ka rohkem elupartnereid, isiklike ja töösuhteid, elukohti ja kulgemisi. Energiad liiguvad aina kiiremi ja erinevatel kõrgustel. Nii mõnedki jõuavad ühes kehastuses ära elada rohkem kui ühe elu. Suures plaanis inimesed kolivadki siis kui ühes kohas on asjad tehtud. Vahel on see mõttetasandil aga mõnikord lausa füüsiliselt tunda. Mina tunnen füüsiliselt! Ikka väga füüsililselt. Enamikus kohtades ei saa ma olla rohkem kui vb nädala v kaks. Mõnes kohas ei saa üldse olla. Näiteks Londoni metroos. Ok ,eks ma elan üle selle tunnise sõidu kuhugi aga hea tunne pole. Võimalik muidugi, et mingis elus olin see metrookaevur seal. Londoni metroo on minu jaoks umbne, õhutu ja väga raske enerigaga. Mitte üldsegi halvas mõttes. Visuaalselt võib seal olla väga kena. Ent energeetiliselt tunnen tohutut surutust. Kui sina lugeja oled tundnud kuskil sama siis oledki ehk olnud mõnes oma elus sellises paigas. Aja ja kogemiste jooksul muutuvad ka tundmused. Näiteks armastasin ma Rakvere linna terve oma teadliku elu-kuni see mu 2018 aasta lõpus välja sülitas. Mine ja ole mujal. Sain aru, et üks minu elu ongi elatud. Laps suureks kasvatatud. Kohustuslikud asjad tehtud jne. Olen sellest varemgi kirjutanud. Vaja oli uut algust. Niisugust tunnet tuleb jälgida. Inimene on loomu poolest väga andekas aga ka väga mugav. Üldjuhul ei soovi oma sambaid samblast välja tirida. Osadel meist küll ongi ettenähtud elada ja juurduda sügavalt sinna kuhu sündisid. Suurem osa meist aga peab liikuma, elama ja olema mitmes paigas. Kuula oma sisehääle sosinat, sest kui ta juba karjuma hakkab on väga kiire. Selline põnev fakt veel, et kui muudate oma elukohariiki suht kaugele eelnevast, siis muutub ka tähtkuju tõusumärk. Tõusumärk on aga enesetunnetuslikult minu meelest olulisem isegi kui tähtkuju ise.
Minu praegune kodulinn tuli mulle nipsti. Hetkega! Ma isegi ei teadnud mis riik on Egiptus või mis linn on Sharm el Sheik. Aga siin ma olen ja seda armastan. Kindluse mõttes tegin veel ilmale ühe tiiru peale ja siis veendusin, et just jah siin ma olen. Aga kui kauaks-pole aimugi. Või siis nagu Mary Popins ütles-et kuni tuul pöördub.
Elame rõõmu ja uudishimuga! Rihti
06.10.2024
Rihti