Inimesed ikka mõtlevad, et no miks peab minul nii raske olema? Paraku aga kas ühel või teisel moel me seda ikka ise ligi tõmbame. Kõik millele anname oma tähelepanu, see suureneb. Vahel tõesti tundub, et taipamised tulevad aeglaselt ja raskelt. Noh juu siis oleme seda valinud. Aga kui oled elus, siis ongi kõik üleelatav. Iseasi, kas peab koguaeg üle elama. Võiks ju ka lihtsalt ja kergelt!
Minu jaoks on oluline teadmine ja tundmine, et minu sees on rahu. Ei ole see mulle ka kergelt tulnud. Kuid suures plaanis ehk otsemat teed kui keskmisele kodanikule. Usun, et kindlasti läbi selle, et olen endale koguaeg andestanud. Juba väiksena kui miskit käkki keerasin, siis oskasin sügavalt välja hingata ja mõelda-ok-järgmine kord olen targem. Ja lasin lahti. Kõikide muud asjade lahti laskmine nii libedalt ei läinud. Küll olen ma aastatega, kogemistega, kliendi lugudega jne õppinud emotsioone lahustama enne kui need mu hulluks ajavad. Loomupoolest olen ma ikka väga emotsionaalne isend. Ja see on viinud mind väga veidratesse situatsioonidesse. Praegu tagantjärgi vaatan ja imestan, et kas see olingi mina. No aga juu siis olin. 99% nende lugude taga on aga olnud hirm millestki/kellestki ilma jääda. Meil kõigil on vaja õppida neutraalset olemist. Mitte keegi pole meie oma – ei mehed, naised, lapsed, tööd jne. On kohtumised, koosloomised, koos kasvamised. Ehk siis teekond ja protsess. Niikaua kui inimene on rahutu pole ta koju jõudnud. Kodu on meie endi sees. Mitte villades, lossides ega miljonites. Samas ei tähenda koju jõudmine paigalseisu. Pigem just vastupidi. Kodu on koht, mis koguaeg on endaga kaasas. Oled sa siis füüsiliselt kodus-kodus või arened ja liigud hüpetega, reisid. Paned silmad kinni ja hingad end koju, rahupaika, ühendusse!
Ühendus iseenda pärisolemusega – algallikaga on just tänase päeva õppetükk. Millal iganes sa seda lugu loed – on see sinu teema. Usk ja oma väe usaldamine. Nähtamatu maailma vaadata julgemine. Intuitsioon. Kindlameelsus. Paindlikkus. Voolamine. Ürgsus. Nii nagu maailm on loonud hämmastavad haldjakorstnad Kapadookiasse – nii suudame meie luua oma elu mäed ja orud, kaljud ja kanjonid, päikesed, vihmad ja vikerkaared, miljonid, triljonid ja armastused.
Rihti
02.10.2024